Tervisestatistika Eestis ja Euroopas

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika osakonnal valmis selle aasta veebruari alguses teatmik „Tervise statistika Eestis ja Euroopas 2007“ (1), mis koondab valikut Euroopa Liidu ja Eesti tervisevaldkonna statistikast 2007. aasta kohta. Eesti Arst 2010; 89(4):236−23

Eriarstiabi haigestumusstatistika võrdlus Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassa andmetel

Taust, eesmärk. Tervise Arengu Instituut (TAI) vastutab riikliku haigestumusstatistika eest. Selleks kogub TAI andmeid tervishoiuteenuse osutajate (TTO) registreeritud esmaste ja korduvate haigusjuhtude kohta. TAI on seisukohal, et kui TTO juba esitab andmeid, siis ei ole sisuliselt samu andmeid mõistlik dubleerivalt koguda, vaid tuleb leida võimalused kasutada juba olemas olevaid andmeid. Uuringu eesmärk oli võrrelda Eesti Haigekassa (EHK) raviarvete andmekogu ja TAI-le TTOde esitatud riikliku haigestumusstatistika aluseks olevaid andmeid. Metoodika. 2016. aasta EHK ravikindlustuse andmekogu ja TAI kogutud riikliku haigestumusstatistika aluseks olevate eriarstiabi andmete statistiline võrdlus haigusjuhtude kaupa. Tulemused. TAI-le oli haigusjuhte kokku esitatud 2 345 724 ja EHK-le 2 621 416. Haigusjuhtude koguarvu kattuvus oli 89%. Esmaseid haigusjuhte oli TAI-le esitatud 1 159 342 ja EHK-le 1 289 439, kattuvus oli 90%. Diagnoosirühmade kaupa varieerus haigusjuhtude koguarvu kattuvus 58−119% ning esmaste puhul 63−113%. Ligi pooltel TTOdel jäi nii kõigi kui ka esmaste haigusjuhtude kattuvus vahemikku 95−114%. Järeldused. Kuigi haigusjuhtude arvud EHK ja TAI andmestikus on sarnased, esineb diagnoosirühmade ja TTOde tasemel suuri erinevusi. Pole teada, kummas andmestikus on andmed õiged või õigemad ning seetõttu on edasistes töödes vaja välja selgitada erinevuste põhjused

Rahvastiku tervis Balti riikides

Eesti Arst 2013; 92(5):250–25

Perearstiabi kasutamise peamised põhjused ning perearsti ja pereõe tööjaotus 2017. aastal

Taust. Enamiku terviseprobleemidega peab inimene saama abi oma perearstilt või pereõelt. Tegelikkuses ei suudeta üldarstiabi tasandil suure töökoormuse tõttu täita kõiki ettenähtud ülesandeid. Patsiendid pöörduvad soovitust rohkem eriarstiabi osutajate poole, sealhulgas perearsti poolt põhjendamatult suunatuna. Üldarstiabi sünonüümina on laialdaselt kasutusel termin „perearstiabi“, mis peegeldab paremini ajas muutunud teenuse sisu. Seetõttu on artiklis kasutatud edaspidi terminit „perearstiabi“. Eesmärk. Selgitada välja perearstiabi kasutamise peamised põhjused põhidiagnoosi järgi ning kirjeldada perearsti ja pereõe tööjaotust. Uuringu idee algataja oli Eesti Perearstide Selts. Metoodika. Läbilõikelise uuringu aluseks olid 2017. aasta Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu perearstiabi raviarved, mille põhjal uuriti visiitide sagedusjaotust pöördumise peamise põhjuse järgi. Erinevate rühmade keskmiste võrdlemisel kasutati kirjeldava statistika meetodeid. Tulemused. 2017. aastal kasutas perearstiabi üle miljoni inimese, 82% Eestis elavatest naistest ja 72% meestest. Pöördumise sagedus oli suurim väikelaste seas (kuni 4aastased), keskmiselt üheksa korda aastas. Eakad (65 ja vanemad) järgnesid kaheksa visiidiga. Kõige harvem, neli korda aastas, pöördusid perearstiabi poole noored vanuses 15–24 aastat. 6,5 miljonist visiidist 60% tegid 45aastased ja vanemad patsiendid. Suurima osatähtsuse (21%) moodustasid 65aastaste ja vanemate naiste pöördumised. Sagedamini pöörduti hingamis- (17%) või vereringeelundite haiguste (17%), muude tervishoiukontaktide (17%) ning lihasluukonna ja sidekoe haiguste (12%) tõttu. Perearstiabi visiitidest 70% moodustasid ambulatoorsed vastuvõtud, 29% telefoninõustamised ja 1% e-posti teel nõustamised. Perearstiabi visiitidest tehti kolmveerand perearsti ja veerand pereõe juurde. Perearst tegeles kõige rohkem hingamis- ja vereringeelundite haigustega ning pereõde muude tervishoiukontaktide ja vereringeelundite haigustega. Järeldused. Perearstiabi pöördumise sagedasemad põhjused jaotusid võrdselt kolme haigusrühma vahel, sisaldades nii ägedate ja krooniliste haiguste puhust nõustamist või ravi kui ka mitmekesist profülaktilist tegevust. Krooniliste haigustega (nt vereringeelundite haigused) pöördunute visiitide arv moodustab perearstiabi osutaja tööst suure osa, visiitide kvaliteet vajab edasist analüüsi. Esineb ebaühtlus pöördumise põhjuste, eriti muude tervishoiukontaktide kodeerimises, seetõttu on vaja selgemaid kokkuleppeid kodeerimise kohta

Droits et obligations des sportifs sélectionnés

Règles à respecter par les athlètes sélectionnés pour les Jeux olympiques : tenues de la délégation olympique, utilisation du droit à l'image, couverture médiatique, communication par les blogs et réseaux sociaux..